Milline peaks välja nägema ühe tervisesportlase treeninghooaeg?

Mitme aasta vältel nägi minu hooaeg välja üsna üheülbaline - kui ilma oli, siis ruttu ratta selga ja läbima kilomeetreid. Läbitud vahemaa sõltus taas ilmaoludest, aga ka enesetundest. Seega ainus näitaja, mille järgi sai oma sõitusid hinnatud, olid läbitud kilomeetrid. Selle ajajärgu märklauseks oli "jaht läbitud kilomeetritele".
Tõsise murrangu minu harrastusse tõi kaasa pulsomeetri kasutuselevõtt. Kui senini käis kogu treeningelu hindamine enesetunde alusel, siis nüüd hakkas silm seisma Polari kella pulsinäidul ning selle järgi sai ka paika pandud ning hinnatud sobivaid treeningkoormusi.
Tõelise revolutsiooni minu arusaamadesse tervise- või täpsemalt harrastusspordist, tõi aga Joe Friel'i raamat "Maastikuratturi treeningpiibel", mida ma kõigile tõsisematele tervisseportlastele ka soojalt soovitan. See raamat on küll mõeldud tõsisematele tipptegitjatele, aga siit ammutas ka minusugune algaja amtöör põhlised ideed, kuidas treeninghooaega üles ehitada. Olen aru saanud, et J.Frieli seisukohad ei ole ju teab mis originaalsed - samadel printsiipidel ehitatakse üles enamiku vastupidavusalade tippsportlaste treeninghooajad (suusatajad, pikamaajooksjad jne.). Samas on Friel'i raamatu väärtus eelkõige selles, et siin esitutu on väga süstemaatiline ning arusaadav.
Mida siis see raamat on mulle õpetanud? Eelkõige seda, et ka harrastussportlane peaks kindlasti oma hooaja periodiseerima ning igale perioodile kindla eesmärgi seadma. Põhlised treeningperioodid hooaja vältel oleksid:

1. Üleminekuperiood - puhkus eelmisest hooajast ja suhteliselt kerge füüsilise koormuse periood. ("Võtame aktiivselt aja maha").
   
2. Üldfüüsilise ettevalmistuse periood - üldfüüsiline ettevalmistus mittespetsiifilise treeningu kaudu. ("Treening ilma jalgrattata ehk treenime treenima").
3. Põhiettevalmistus - põhivõimete (vastupidavus, lihasjõud, kiirus) arendamine ja seda olulisel määral jalgrattatreeningu kaudu. ("Põhja loomine rahuliku koormusega").
4. Ülesehitus - spetsiifiliste kehaliste võimete (lihasvastupidavus, anaeroobne vastupidavus, lihasvõimsus) arendamine. See toimub eelkõige rattatreeningu kaudu ning spetsiifiliseks treeningmeetodiks on intervalltreeningud. ("Harjutame keha kõvasti pingutama")
5. Ajastamine - ettevalmistus hooaja põhlisteks jõuproovideks. Koormuse teatud langetamine ning füüsise viimine võimalikult heasse konditsiooni ("Teritame vormi")
6. Võistlusperiood - periood, millal toimuvad tähtsaimad võistlused

Tippvormi on hooaja vältel võimalik ajastada paaril korral, mistõttu tuleks teha ka vastavad tagasipöörded varasematesse treenigperioodidesse. Pärast lühikest puhkust tuleks korrata taas läbi kõik perioodid alates ülesehitusest.

Minu jaoks on hetkel treeningtsüklis tegu aktiivse üleminekuperioodiga - rattaga sõidan väljas suhteliselt vähe, kuigi treenin pukis igal päeval oma tunnikese jagu. Püüan hakata lisama muid mittespetsiifilisi koormusi (kepikõnd, ujumine, jõusaali kerged treeningud jne.). Alates uuest aastast tahaks siseneda juba üdlfüüsilise ettevalmistuse etappi.

Järgmisel korral tahaksin mõtiskleda koormuste planeerimise ning treenignäitajate (treenitusnäitajate) teemadel. Seniks, aga kogume mõtteid.